<?xml version="1.0" encoding="UTF-8" ?>
<modsCollection xmlns:xlink="http://www.w3.org/1999/xlink" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xmlns="http://www.loc.gov/mods/v3" xmlns:slims="http://slims.web.id" xsi:schemaLocation="http://www.loc.gov/mods/v3 http://www.loc.gov/standards/mods/v3/mods-3-3.xsd">
<mods version="3.3" id="1212">
 <titleInfo>
  <title>ANÁLIZA POLÍTIKA EKONÓMIA TIMOR LESTE BA &#13;
IMPLEMENTASAUN ASEAN FREE MARKET</title>
 </titleInfo>
 <name type="Personal Name" authority="">
  <namePart>ZÉLIA CRISTIANA DA COSTA SOARES</namePart>
  <role>
   <roleTerm type="text">Autor Prinsipal</roleTerm>
  </role>
 </name>
 <typeOfResource manuscript="no" collection="yes">mixed material</typeOfResource>
 <genre authority="marcgt">bibliography</genre>
 <originInfo>
  <place>
   <placeTerm type="text">DILI</placeTerm>
  </place>
  <publisher>UNITAL</publisher>
  <dateIssued>2025</dateIssued>
 </originInfo>
 <language>
  <languageTerm type="code">tl</languageTerm>
  <languageTerm type="text">Tetun</languageTerm>
 </language>
 <physicalDescription>
  <form authority="gmd">Faculdade de Ciências Sociais </form>
  <extent>xi : 73 pag</extent>
 </physicalDescription>
 <note>ABSTRASAUN&#13;
ANÁLIZA POLÍTIKA EKONÓMIA TIMOR-LESTE &#13;
BAIMPLEMENTASAUN ASEAN FREE MARKET&#13;
Kondisaun ekonómia rai laran, tuir proponente merkadu livre, atu atinji kresimentu &#13;
ekonómia, governu presija loke merkadu ba investimentu husi rai liur, no mós tenki &#13;
prodús produtu lokal hodi faan ba merkadu internasionál. Governu iha podér boot atu &#13;
halo kontrola importasaun ho exportasaun, importasaun sasan, liu-liu seitór produtivu &#13;
sira, hodi nune‟e bele detekta sasan ne‟ebé maka povu presija no lapresija, exemplu &#13;
Timor-Leste iha potensia ne‟ebé bo‟ot ba agrikultor atu kria rasik ai-han, nune‟e &#13;
mo‟os ba Mina ho Gas. Merkadu livre mak sistema ekonómiku ida ne‟ebé iha forsa &#13;
fornesimentu no demanda sira ba determina presu, no papél governu nian limitadu &#13;
tebes atu prepara seguransa, lei no polítika. Iha merkadu livre, individual ka entidade &#13;
privadu sira na‟in ba kompañia no rekursu sira, no livre atu halo komérsiu ba malu, &#13;
nune‟e Timor Leste tenki Preparadu hodi hasoru Ambiente Merkadu Livre Ne‟ebé &#13;
Sei implementa ho naran ASEAN FREE MARKET. Iha obra hakerek ida nee utiliza &#13;
Teoria Politika Internasional, Teoria Ekonomia Internasional, Teoria Rezional, Teoria &#13;
Merkadu Livre, Teoria Interese Nasional. &#13;
Nune‟e, Métodu Ne‟ebe Hakerek nain utiliza ba hakerek Monografia ida nee mak &#13;
Metodolojia Peskiza Kualitativu, iha neebe buka elabora klean Obra Akadémika tuir &#13;
dalan akadémika nian. Rezultadu Husi obra Proposta Monografia ida nee, liu-liu &#13;
haklean konteudu obra nee ho didiak husi palavra inisiu too mai ninia konkluzaun, &#13;
iha ne‟ebé sai moos kontribuisaun, ne‟ebé haree liu ba preparasaun Timor Leste ba &#13;
hasoru Implementasaun Merkadu Livre wainhira sai Membru ba Rejiaun ASEAN &#13;
Nian. Timor - Leste, Asia Minor iha papél importante atu hala'o no iha poténsia &#13;
estratéjiku ba kooperasaun rejionál. Timor-Leste nia hakarak atu tama ba ASEAN &#13;
hatudu katak pozisaun ASEAN nian sai forte liután hodi hala'o ninia knaar liuhusi &#13;
kooperasaun rejionál. Hodi sai parte iha ASEAN, Timor-Leste sei iha oportunidade &#13;
boot ida ba Ida ne'e kontribui ba pás rejionál di'ak no ba mundu no oportunidade sira &#13;
ix&#13;
iha ninia relasaun internasionál sira. Azia atu fó rekoñesimentu (konsensu) iha &#13;
relasaun ho Timor - Leste nia hakarak atu tama iha Asean. Nune'e, haree ba aspetu &#13;
jeográfiku, ekonómiku no ekonómiku Timor-Leste nian, parte importante ida husi &#13;
Azia Sul iha UE. Númeru taxa sira iha leten mak: númeru taxa sira ne'ebé bele iha &#13;
distribuisaun anuál ne'ebé la hanesan iha inísiu tinan (2021) partikularmente sei sai &#13;
tinan remata maibé mós ba preparasaun projetu ida-ne'ebé kompleksu liu. Númeru &#13;
hirak-ne'e parese importante, maibé númeru hirak-ne'e mak valór mínimu ne'ebé &#13;
presiza atu fó baze importante ba ekonomia nasionál atu rekupera. Iha obra ida-ne'e, &#13;
liu-liu htudu rezultadu katak, Nasaun RDTL Presiza Polítika Dezenvolvimentu &#13;
Nasional neebe klaru husi Rekurzus Umanus iha Area Polítika, Edukasaun, Saude, &#13;
Agrikultura Hodi Hein ba Nesesidade Komunidade Rejiaun ASEAN Nia Futuru.&#13;
Palavra Xave; Polítika Ekonomia Timor-Leste, ASEAN, Free Market&#13;
</note>
 <note type="statement of responsibility">ZÉLIA CRISTIANA DA COSTA SOARES</note>
 <subject authority="">
  <topic>A POLÍTIKA EKONÓMIA TIMOR LESTE BA  IMPLEMENTASAUN</topic>
 </subject>
 <classification>NONE</classification>
 <identifier type="isbn">210202014</identifier>
 <location>
  <physicalLocation>DIRESAUN BIBLIOTEKA UNIVERSIDADE ORIENTAL Jestaun Arkivu Monografia Estudante</physicalLocation>
  <shelfLocator>210202014</shelfLocator>
  <holdingSimple>
   <copyInformation>
    <numerationAndChronology type="1">FCIS2892</numerationAndChronology>
    <sublocation>227</sublocation>
    <shelfLocator>210202014</shelfLocator>
   </copyInformation>
  </holdingSimple>
 </location>
 <slims:image>210202014.jpg.jpg</slims:image>
 <recordInfo>
  <recordIdentifier>1212</recordIdentifier>
  <recordCreationDate encoding="w3cdtf">2025-07-01 13:39:01</recordCreationDate>
  <recordChangeDate encoding="w3cdtf">2025-07-01 13:39:01</recordChangeDate>
  <recordOrigin>machine generated</recordOrigin>
 </recordInfo>
</mods>
</modsCollection>