Image of ANÁLIZA POLÍTIKA EKONÓMIA TIMOR LESTE BA 
IMPLEMENTASAUN ASEAN FREE MARKET

Faculdade de Ciências Sociais

ANÁLIZA POLÍTIKA EKONÓMIA TIMOR LESTE BA IMPLEMENTASAUN ASEAN FREE MARKET



ABSTRASAUN
ANÁLIZA POLÍTIKA EKONÓMIA TIMOR-LESTE
BAIMPLEMENTASAUN ASEAN FREE MARKET
Kondisaun ekonómia rai laran, tuir proponente merkadu livre, atu atinji kresimentu
ekonómia, governu presija loke merkadu ba investimentu husi rai liur, no mós tenki
prodús produtu lokal hodi faan ba merkadu internasionál. Governu iha podér boot atu
halo kontrola importasaun ho exportasaun, importasaun sasan, liu-liu seitór produtivu
sira, hodi nune‟e bele detekta sasan ne‟ebé maka povu presija no lapresija, exemplu
Timor-Leste iha potensia ne‟ebé bo‟ot ba agrikultor atu kria rasik ai-han, nune‟e
mo‟os ba Mina ho Gas. Merkadu livre mak sistema ekonómiku ida ne‟ebé iha forsa
fornesimentu no demanda sira ba determina presu, no papél governu nian limitadu
tebes atu prepara seguransa, lei no polítika. Iha merkadu livre, individual ka entidade
privadu sira na‟in ba kompañia no rekursu sira, no livre atu halo komérsiu ba malu,
nune‟e Timor Leste tenki Preparadu hodi hasoru Ambiente Merkadu Livre Ne‟ebé
Sei implementa ho naran ASEAN FREE MARKET. Iha obra hakerek ida nee utiliza
Teoria Politika Internasional, Teoria Ekonomia Internasional, Teoria Rezional, Teoria
Merkadu Livre, Teoria Interese Nasional.
Nune‟e, Métodu Ne‟ebe Hakerek nain utiliza ba hakerek Monografia ida nee mak
Metodolojia Peskiza Kualitativu, iha neebe buka elabora klean Obra Akadémika tuir
dalan akadémika nian. Rezultadu Husi obra Proposta Monografia ida nee, liu-liu
haklean konteudu obra nee ho didiak husi palavra inisiu too mai ninia konkluzaun,
iha ne‟ebé sai moos kontribuisaun, ne‟ebé haree liu ba preparasaun Timor Leste ba
hasoru Implementasaun Merkadu Livre wainhira sai Membru ba Rejiaun ASEAN
Nian. Timor - Leste, Asia Minor iha papél importante atu hala'o no iha poténsia
estratéjiku ba kooperasaun rejionál. Timor-Leste nia hakarak atu tama ba ASEAN
hatudu katak pozisaun ASEAN nian sai forte liután hodi hala'o ninia knaar liuhusi
kooperasaun rejionál. Hodi sai parte iha ASEAN, Timor-Leste sei iha oportunidade
boot ida ba Ida ne'e kontribui ba pás rejionál di'ak no ba mundu no oportunidade sira
ix
iha ninia relasaun internasionál sira. Azia atu fó rekoñesimentu (konsensu) iha
relasaun ho Timor - Leste nia hakarak atu tama iha Asean. Nune'e, haree ba aspetu
jeográfiku, ekonómiku no ekonómiku Timor-Leste nian, parte importante ida husi
Azia Sul iha UE. Númeru taxa sira iha leten mak: númeru taxa sira ne'ebé bele iha
distribuisaun anuál ne'ebé la hanesan iha inísiu tinan (2021) partikularmente sei sai
tinan remata maibé mós ba preparasaun projetu ida-ne'ebé kompleksu liu. Númeru
hirak-ne'e parese importante, maibé númeru hirak-ne'e mak valór mínimu ne'ebé
presiza atu fó baze importante ba ekonomia nasionál atu rekupera. Iha obra ida-ne'e,
liu-liu htudu rezultadu katak, Nasaun RDTL Presiza Polítika Dezenvolvimentu
Nasional neebe klaru husi Rekurzus Umanus iha Area Polítika, Edukasaun, Saude,
Agrikultura Hodi Hein ba Nesesidade Komunidade Rejiaun ASEAN Nia Futuru.
Palavra Xave; Polítika Ekonomia Timor-Leste, ASEAN, Free Market


Disponibilidade

FCIS2892210202014227Disponível

Detail Information

Título da série
-
Número de chamada
210202014
Editora UNITAL : DILI.,
Paginação
xi : 73 pag
Idioma
Tetun
ISBN/ISSN
210202014
Classificação
NONE
Content Type
-
Media Type
-
Carrier Type
-
Edição
2025
Assunto(s)
Detalhe específico
-
Statement of Responsibility

Other version/related

No other version available




Informasaun


DETALHE DO REGISTRO


Voltar ao anteriorXML DetailCite this